Kristiine Kurema on Viimsi Gümnaasiumi õpetaja, aga teda võib Internetist Vikipeedia andmetel leida hoopis Eesti kirjanikuna „Ise ma tunnen end õpetajana paremini. Sellega ma olen teadlikult tegelenud, et olla õpetaja. Üks põhjus, miks ma täna õpetaja olen, on selles, et ma põhikoolis TOREsse jõudsin – ma sain kogemuse teisi noori ja ka paari õpetajat koolitada ning ühe klassiga tegeleda. Ka Ele juhendajana inspireeris mind väga…” Kuidas see juhtus, et Kristiinet kirjanikuks nimetatakse? Milline roll on siin kooliajal ja kooli vaheajal? Ning kuidas mõjutasid Kristiine loomingut noorte elu ning noorte lood? Millised olulised TORE mõjutused veel tänaseni just õpetaja tööd ning arenguid toetavad? Marko Pikkat on illustraator ja kunstnik, kellel on…

Stuudios on äsja TORE põhikoolituste põhimoodulid läbi teinud osalejad Tallinna Laagna Gümnaasiumist. Värske TORE juhendaja sotsiaalpedagoog Cätlin Juursalu teadis juba ülikoolis õppides, et koolis ta käivitab kindlasti noorelt-noorele tugiõpilassüsteemi. Cätlin: „Meil oli plaan paigas juba TORE juhendaja väljaõppe ajal. Mul vedas ka noortega… Täna on meil TORE ring, kust noored saavad seda, mida nad on otsinud – igaühel on oma lugu ja oma vajadus. Mu unistus on teha kaks TORE ringi… Minu jaoks on see protsess olnud hästi lihtne – tohutult hea on sellist olulist asja teha, kui on juhtkonna toetus.” TORE noor Marin Möllits oli TORE positiivsete mõjudega juba kokku puutunud Raasiku Noortekeskuses ning seetõttu oli Laagna Gümnaasumis see…

NIPP! Tee oma koolis loovtöö mõnel TORE teemal. RETSEPT! TOreaalsus kontroll.  Jaan Viirmann on Kehra Gümnaasiumi TORE noor, kes mäletab oma lugu tagasihoidliku poisina, kellele meeldis viibida mugavustsoonis ning pigem mitte silma jääda või midagi ette võtta. Tänaseks on tema suhtumine, oskused ja olukord täielikult muutunud. Põhikoolis otsustas Jaan hakata TORE ringis käima. Õpetajad hakkasid märkama tema arengut ning täna on Jaan oodatud kõneleja ning suisa kooli esindaja. Jaan ise ise naudib muutust selles osas, et on hakanud vastu võtma uusi võimalusi ning väljakutseid ja teeb seda avatult ja rõõmuga – ei mingit mugavustsooni enam. Jaan: „Kui ma näen, et kedagi on kiusatud, siis ma varem poleks julgenud juurde minna…

Riia Orgmets on teise kursuse automaalri eriala õpilane Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolist. Ta on läbinud TORE põhikoolituse ja näeb, et TOREst peaks noored oluliselt rohkem teada saama, sest see on tõesti vajalik ning võib vägagi meeldima hakata…  Riia: „Kooli poolt on see väga huvitav, et TORE on sisse toodud. Endal on julgema ja kindlam, kui Sul on selline tagataust olemas… Ja teistelt noortelt olen kuulnud positiivset tagasisidet. Olen saanud võimaluse ka ise TORE tundi läbi viia – ka õpetajatele. Neile oli see hea vaheldus. Kohe oli väga lahe võrdlus, kuidas on õpilastega ja õpetajatega TORE tundi teha. “ Liina Kikkas on Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sotsiaalpedagoog ja TORE juhendaja, kes…

Stuudios on TORE vilistlane ja moekunstnik Karl Joonas Alamaa (KJA), kes on saanud moekollektsiooni loomisel inspiratsiooni kiusamiskäitumise uurimisest. „Senikaua, kuni me ei reageeri, ei muutu midagi. Palju on selle uurimise juures inspireeritud minu enda TORE kogemusest ja teadmistest. Kõige huvitavam tundus mulle kiusamiskäitumise osapooltest passiivne kõrvalseisja ehk tegelikult kiusamiskäitumise kütus. TORE kogemus on minu jaoks märgiline, see tohutult avardas ja avas. See inimeste parem tundmaõppimine… “ „Maitse üle ei vaielda (ladina keeles: de gustibus non est disputandum – maitse(te) üle ei vaielda) – algselt oli see mõte meelelise sisuga, aga nüüd on see saanud sotsiaalseks nähtuseks – inimeste rõivavalikud jäävad tihtipeale ette… TOREs oldud aeg on mu sotsiaalset närvi kasvatanud…

Eskelid – terve pere on TORE – ema Merit ja isa Mati töötavad Laulasmaa koolis TORE ringi juhendajatena ning tütar Mari on TORE noor, kes rõõmustab selle üle, et on tänaseks juba hästi palju saanud teistele noortele mänge teha. Perre kuulub veel kaks poega – Jüri ja Mattias ning perega koos elab ka 103. aastane vanavanaisa.Pereisa Mati peab veidi naljakaks looks seda, kuidas ta sattus TORE juhendaja koolitusele. „Läksin noorte saatjana kaasa ja jäin. Tegemist on väärika ettevõtmisega. Sain oma abikaasa ettevõtmistest ka rohkem teada. Ma olen TORE ringis see isik, tänu kellele käib rohkem noormehi TORE ringis. TORE aitab empaatiat kujundada, et üksteisest paremini aru saada. Eneseanalüüs on keeruline,…

Tunnustuse – vilistlase vägeva panus – sai tänavu – Helina Viigand, kes alustas TORE ringis käimist Türi Põhikoolis. Temaga koos on saates Britta Urva, kes sattus TORE ringis käima üsna juhuslikult ja hoopis Raasiku noortekeskuse kaudu.  Helina on südamest tänulik TOREst saadud kogemuste ning püsivate tutvuste eest: „Ma tunnen, et tahan ennasta ja enda aega panustada TOREle! Hoidke neid kontakte, mida TORE kaudu saate! Hea suhtluse õppimiseks Sul on reaalselt vaja olla füüsiliselt kohal! TOREkad on seda õppinud, nad mõtlevad teistmoodi, nad mõistavad rohkem teisi inimesi… “ Britta meelest tuleb üldisele eneseväljandusele kasuks teadlik ja regulaarne harjutamine: „Just need TORE tunni alguse ja lõpuringid, kus Sa räägidki, kuidas Sul on…

🎥 Stuudios on aasta TORE juhendajad Triinu Jänes ja Maarja Seemen Tõrva Gümnaasiumist. TORE ringi juhendamine pakub Maarjale kõditavat võimalust iseenda piire nihutada:  „Tihti tuleb teha midagi uut ja mugavustsoonist välja astuda. Lisaks tuleb pidevalt ka tehnilise poole pealt täiendada. Kogu aeg on vaja midagi juurde õppida. Töös tuleb päris palju probleemidega rinda pista. TORE on see, mis annab lootuskiire. Edasi aitab minna ka teiste juhendajatega kohtumine.” Triinu võtab TORE ringi kui teraapiat – sellel on taastav mõju: Kui lähed sinna TORE klassi, siis on tunne, et päev alles nüüd algab. Päike tuleb välja, kõik on nii rõõmsad ja rõõsad. Kõik saab uue hingamise. Minu jaoks on TOREl taastav teraapiline mõju.…