Mis on TORE?

Üks video ütleb
rohkem kui
1000 sõna!

Vaata TORE tegevust tutvustavat videot ja loe lähemalt meie väärtuste, eesmärkide ja põhitegevuse kohta!

Play
Slider

Tugiõpilasliikumise idee on Eestisse jőudnud Soomest, kus see on aastakümnete jooksul laienenud enamikusse üldhariduskoolidest, kuid ka kutsekoolidesse. Eestis alustati 1996. aastal. Välja on töötatud oma metoodika tugiőpilaste ja juhendajate koolitamiseks. Kujunenud on üle-eestiline TORE vőrgustik.

TORE ühingu eesmärgid (põhikirjas):

  • tugiõpilasliikumise põhimõtete tutvustamine ja teadvustamine Eesti avalikkusele;
  • tugiõpilasliikumise arendamine ja toetamine kõigis Eesti koolides;
  • tugiõpilaste, nende juhendajate ja koolitajate koolituste korraldamine;
  • temaatiliste ürituste ja aktsioonide korraldamine tugiõpilasliikumise toetamiseks ja propageerimiseks Eesti Vabariigis.

Ühingu põhitegevused koolis, ühiskonnas!

  • TORE tugiõpilaste põhikoolitus
  • TORE tugiõpilaste laienduskoolitus
  • Täiendkoolitused

TORE supervisioon juhendajatele toimub kaks korda aastas (grupis).

Tugiõpilastegevuse järjepidevuse tagamisel koolis on oluline roll juhendajal. Organisatsiooni seisukohalt on oluline, et TORE juhtimine koolides ei toimuks formaalselt ja ebastabiilselt, vaid kavakindlalt ja süstemaatiliselt.

Soovime toetada TORE juhendaja oskusi püstitada koostöös oma tugiõpilastega Oma Ringi eesmärke vastavalt kooli keskkonnale, kus ring tegutseb. Oluline on, et juhendaja oskaks oma tööd TORE juhendajana analüüsida, leiaks võimalusi TORE ringi juhendamise tulemuslikumaks muutmiseks.

Esimene TORE supervisioon tugiõpilaste juhendajatele toimus 2006.a, kus osalejate tagasisidest tuli välja, et juhendajad vajavad oma tugiõpilaste ringi töö efektiivsemaks toimimiseks regulaarseid kokkusaamisi teiste juhendajatega – ainult sedasi on võimalik üksteiselt õppida ja juhendajaks olemist süstemaatiliselt peegeldada. Ühiselt peeti vajalikuks TORE organisatsioonis supervisiooni käivitamist protsessina.

TORE tugiõpilastegevuse elluviijad loovad koolis tingimusi NELJA suuna arenguks koolielus:

• tugiõpilaste endi toimetulek;
• abi eakaaslastele (sõbraks olemine);
• õpilaste ja täiskasvanute vaheline koostöö;
• ennetus ennekõike (nii esmane ja universaalne kui ka sekkuv ja suunatud ennetus).

Tugiõpilastegevus keskendub eelkõige  positiivsetele muutustele ja mõjudele – mitte negatiivsete mõjude vältimisele.

Tugiõpilased võtavad nooruses omandatud hoiakud kaasa täiskasvanu ellu. 

Kõik TORE-tugiõpilased on läbinud kas põhikoolituse (144 akad. tundi) või tugiõpilaste laienduskoolituse oma koolis (20 teematundi, maht vastavalt programmi võimalustele 40-72 tundi, iga tund kestab 2-3 tundi).

Tugiõpilaste tegevuse vormid koolis:

  • individuaalne toetus tõrjututele, kiusamise ohvritele ja murelikele;
  • sekkumine konfliktidesse;
  • tugiõpilaste grupp tegeleb mõne grupiga (näiteks konfliktse klassiga);
  • tugiõpilaste grupi laienemine koolisiseses koolituses;
  • tugiõpilaste oma grupi sisene toetus ja kuuluvuse tunne, mis annab energiat, julgust ja jõudu probleemide lahendamiseks, kus üheskoos otsitakse ja leitakse lahendusi ja kavandatakse tegevus;
  • tugiõpilaste grupp või tööpaar viib läbi temaatilist koolitust noorema klassi õpilastele (kiusamise või uimastite teemadel);
  • tugiõpilasliikumise tutvustamine teistes koolides;
  • osavõtt täienduskoolitusest;
  • üleriigiliselt organiseeritud ettevõtmised kõigile koolidele koostöös muude institutsioonidega;
  • koostöö Soome tugiõpilastega ja nende juhendajatega;

Tugiõpilastegevuse käivitumisel on kooliti erinevaid rõhuasetusi.

Teadlik ja süsteemne noorte kaasamine koolielu parendamisse

Oskuslik olemasolemine ja omaalgatus omavahelises suhtluses

Rõõmu- ja rahuallika püsiühendus enesega

Ennetav mõtteviis ja elujaatav ning empaatiline suhtumine (eeskujud)