9. veebruaril toimus Laulasmaal muinasjutuline TORE konverents-üldkoosolek, kuhu olid kokku sõitnud 211 kõige toredamat muinasjututegelast 21 Eesti koolist.
“Tere tulemast”
“Siin me oleme!”
Kaugemate paikade tõllad alustasid sõitu muinasjutumaale juba varahommikul - pikk sõit tasus end ära, sest ees ootasid toredad tegevused ja rõõm, mida jagus terveks päevaks.
Muinasjutumaale jõudes oli avatud Kolme Karu kohvik, kus karu ema oli keetnud putru ning kõik said just endale sobiliku suurusega kausikest kõhtu täita, et toredale päevale mõnusalt vastu minna. Päev tõotas tulla tõesti tegus ning tempokas!
Kui kõik tõllad olid muinasjtutegelased kohale toonud ja soovijad oma pudrukese söödud, siis sai hakata otsuste tegemise oskusi treenima - seda oskust läheb üldkoosolekul väga vaja. Soojenduseks sobis TORE meenete näitus, kus tuli langetada raske, aga õiglane otsus - valida poole aasta jooksul valminud väga toredate TORE meenete seast oma lemmik... Kõik meened on ju nii toredad ja vahvad!
Antsla Gümnaasiumi TORE juhendaja Ülle Anier TORE meenet katsetamas ja konverentsi nautimas
Pärast soojendust olime valmis alustama ühingu XVIII üldkoosolekuga, kus noorteorganisatsioonile omaselt osalevad noored kõikide oluliste otsuste tegemises.
Koosoleku algust tabas aga esimene katsumus, mille pidime ületama, et muinasjutuline päev ikka hästi lõppeks. Nimelt, juhatuse esimees Marju Jaanimäe oli muutunud sarviliseks riukalikuks tegelaseks, kes kiuslikult sekkus koosoleku juhataja, heatahtliku kuninganna Aili Avi (juhatuse liige) tegemistesse. Sarviline võttis nõudlikult sõna - esitles 2017. aasta aruannet, kuid tema enda kiuste pidi ta rääkima vaid positiivsetest sündmustest ja meid rõõmustavatest numbritest. Vaatasime koos ka lustakat videot möödunud aasta tegevustest. Torekate headus oleks kurja sarvilise juba koosoleku ajal mitmel korral murdnud, aga ta oli tugev... Ühel murdumise hetkel tunnistas sarviline, et teab saladust, kuidas me kõik koos saaksime ta tagasi sõbralikuks muuta – iga kooli meekond pidi koguma päeva jooksul vähmalt 100 kallistust. Ülesanne võib tunduda raske, aga mitte torekate jaoks!
Üldkoosoleku raames said siiski sõna veel ka tegevjuht Karmen Aasma, et tutvustada jooksva aasta tegevuskava tähtsamaid pidepunkte ning osalejatel oli võimalik küsimustele vastuseid saada. Koosolekule järgnes 9 põneva töötoaga TORE konverents.
Töötubade tegijateks olid TORE sõbrad ja külalised, Laulasmaa kooli õpetajad, TORE koolitajad, toredad torekad ise ning vägevad vilistlased. Töötubades sai tegeleda graafilise visualiseerimisega, vahetada mõtteid usaldusteemadel, treenida oma lavalist hoiakut ning kohalolu hetkes, arutada noorte probleemide ja rõõmude üle, tutvuda noortefoorumiga NEF, mängida uusi mänge, proovida pärimuslike laulumängudega oma loo jutustamist, zumbatada ja muuta kunstiliste vahendite kaudu nähtavaks oma mõtteid-tundeid. Juhendajad said tegeleda psühhodraamaelementide võluväega.
Kuigi iga osaleja sai valida vaid ühe töötoa, siis põnevate esitluste kaudu avanes killuke erinevate tegevuste ilu kogu publikule.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi torekas Liis Tammekand rääkis töötubadest: “Töötoad olid erinevad ja mitmetahulised. Kuulsin osalejaid töötubasid ja koolitajaid kuuni ja tagasi kiitmas. Oli ka kuulda torekate arutamist selle üle, mida põnevat keegi tegi ja mida uut õppis. Minu arvates olid töötoad väga hästi valitud ja läbi viidud! Hindeks 5+! Esitused olid ka huvitavad ja hea oli näha, kuidas grupid oma töötoa teema etteastena teostasid. Tahaks tagasi!“.
Täname töötubade tegijaid!
Töötoa “Siilid ja hiired meie sees” juhendaja, TORE vilistlane Sille Eero: “Väga tore oli uusi ja vanu tuttavaid näha. TORE vaim on kõikjal meie ümber!”
Muinasjuttudes ikka aeg lendab, sada aastat möödub linnutiivul, mis siis veel ühest toredast päevast rääkida.
Tundus, et muinasjutulise päeva lõpp hakkas lähenema, sest sarvilist polnud enam kusagil näha, TORE Marju oli muutunud heaks ja sõbralikuks... Terve päev kallistamist ja headust sai kiuslikkusest võitu. Kas see ongi meie muinasjutu lõpp? Õnneks mitte, meie muinasjutus võtis headus veel isegi enne muinasjutu lõppu.
Oli hoopis kätte jõudnud aeg tänada ja tunnustada 2017. aasta tegijaid ning Laulasmaa Kooli TORE meeskonda, panna tiirlema loosiratas ning anda üle TORE lahkuse vaagen 2019. aasta konverentsi-üldkoosoleku kaaskorraldajatele.
Me tänasime ja tunnustasime loovülesande “TORE meene” tegijaid. Poole aastal jooksul valmis 30 väga toredat TORE meenet 11 koolist ja noortekeskusest üle Eesti. Peapreemia pälvisid Põlva Kooli TORE ringi juhendaja ja noored. Loe, kes said eripreemiaid ning kes publiku lemmikuks SIIT.
Me täname TORE meenete tegijaid ning nende juhendajaid! Meenete ideid on nüüd mitmeks aastaks.
Hunt käis põrsakeste juures mitu korda, Kuldkiharake maitses kolmest kausist putru… Muinasjuttudes toimub tegevus ikka mitu korda, nii ka meie konverentsil – tunnustame ikka mitu korda järjest!
Oli aeg hakata tunnustama meie TORE inimesi - meie TORE päikeseid. Me oleme uhked, et meil on nii imelisi inimesi, kes on panustanud oma aega ja mõtteid ning on pidanud oluliseks TORE tegevust ning torekaid. Vaata tunnustatud TORE päikeseid SIIT.
Kell tiksus ning loosiratas soovis keerlema hakata. Ega me teda peatada ei suutnud ega tahtnudki, sest loositi välja järgneva kolme kuu jooksul TORE tegevust tutvustavad torekad erinevatest koolidest. Loosijateks olid sel korral TORE juhatuse liige ja konverentsi korraldaja Meriti Eskel, TORE päikene, keda tunnustati vilistlase vägeva panuse eest – Roland Vilepaju ning tagasi heaks ja toredaks muutunud juhatuse esimees Marju Jaanimäe. Õnnelikud käed tegid head tööd, kevadel saame tutvuda Narva Vanalinna Riigikooli, Kehra Gümnaasiumi ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi TORE ringidega. Mis järjekorras täpsemalt? Seda vaata juba peatselt ilmuvast loosiratta videost!
Me ei oleks muinajutulisel Laulasmaal, kui meil poleks suurepärast Laulasmaa TORE meeskonda ja juhendajaid Merit Eskelit ning Anne-Ly Lutterit. Meeskond tegi imelist tööd, võõrustas meid lahkelt ning kinkis imetoreda päeva. SUUR AITÄH KALLID LAULASMAA JUHENDAJAD, TOREKAD JA TEIE TUBLID ABILISED!
Korraldaja Merit Eskel rääkis konverentsist: “Me andsime oma meeskonnaga parima, et te tunneks end igal pool ja ajal sel päeval hästi. Kaalusime omi eksimusi ja õnnestumisi ning oma kogemuste põhjal julgeme julgustada kõiki, kes kahtlevad, kas võtta selle suursündmuse korraldamine enese peale või mitte - absoluutselt tasub ära!
Meie suurim mure oli „koolimaja suurus versus osalejate arv“. Ja nagu osalejad kogeda said – kõik on vaid suhtumise küsimus. Meie suurim rõõm ja parim kogemus oli avastus oma meeskonna kohta. Pingelised olukorrad aitavad avastada ning läbi praktiseerida varem õpitut ja oodatud sõprade ning uute leidmine korvas igasuguse ebameeldivuse hoobilt. Lehvitame kõikidele konverentsil osalenutele!”
Tänutunnet Laulasmaa meeskonnale jätkub veel kauaks! Aga kus me kohtume järgmisel aastal? Kes meid siis võõrustab?
Trummipõrin ja teada nad ongi! Järgmisel aastal kohtume Raasikul ja esimest korda TORE ajaloos on konverentsi kaaskorraldajaks NOORTEKESKUS! Ei ole kellelegi saladus, et Raasiku TORE meeskond on väga vägev ja ega ilmaasjata nende juhendaja Angela Allik “TORE sütitaja” tiitlit pälvinud. Lahkuse vaagen sõitis Raasikule. Jääme ootama 2019. aasta konverentsi!
Küll on vahva, et TORE muinaslugu ka nüüd veel ei lõppenud… PIDU ALLES ALGAS!
Mis sünnipäev see ilma tantsu ja tordita ikka on? Oli aeg lahti lõigata TORE tort ja kõikide üllatuseks oli sel korral torte hoopis KOLM!
Peale tordi söömist ning sünnipäevalaulu laulmist said veel kõik soovijad diskol tantsida.
Ka kõige toredamad muinasjutud ei jää igavesti kestma. Kätte oli jõudnud aeg kallistada sõpru ning asuda oma tõldadel teele, et enne südaööd koju jõuda, sest kõik me ju teame, mis tõdadega südaööl juhtub – muutuvad taas kõrvitsateks.
Muinasjutuline konverents Laulasmaal oli muinasjutuliselt tore!
